Page 29 - Märka last ajakiri - isade eri 2020

armastan sind, Issi!“ See hetk kaalub üles kõik raskused, magamata ööd ja pahandused lastega.
Sul on juba üle 11 aasta isaks olemise kogemust ja hetkel rõõmu viie tütre kasvatamisest. Mainisid, et kasvasid ise isata. Kes on teile abikaasaga olnud eeskujuks oma peremudeli loomisel? Kui- das õpid Sina lapsevanemaks olemist?
Minul pole kahjuks olnud jah võimalust kohtuda oma bioloogilise isaga. Väga tegelikult ei ihka ka enam, kuna tegelikult on minu jaoks tegu ainult nimega paberil. Mina kasvasin peamiselt oma vanaisa käe all. Tema oli vanakooli mees, kes tegi kõik oma kätega – suvila, auto paran- damise, kasvuhoone jne. Kõik praktilised oskused oma elus – kaasa arva- tud autojuhtimine – on pärit vanaisalt. Otseloomulikult olidki vanaisa ja vanaema mulle ka suureks eeskujuks peremudeli kujunemisel. Kogu elu koos – nii raskustes kui rõõmudes – see on tänapäeval suht haruldane. Vanasti prooviti kõike parandada, mitte kohe uut osta ja välja vahetada.
Mul oli ka kasuisa, kellelt õppisin tegelikult palju just vaimse poole pealt. Tegu oli pigem loomingulise inimesega, kes oma kätega küll palju ei teinud, aga see-eest oli väga laia silmaringiga ja tark mees. Ta õpetas mind maailma nägema kindlasti laiemalt kui mõnigi teine
suudaks.
Abikaasa peremudel oli veidi teine. Vanema õena tuli tal varakult võtta mitme õe-vennaga pere toetaja roll. Ise veel lapsena tuli tal hoida väiksemaid ja vaadata, et elamine oleks korras ning söök laual. Tema „lastetuba“ on tunduvalt tugevam kui minu oma, sest mina ju
olin üksik laps.
Meie enda peremudeli loomine on ilmselt nii-öel- da „work in progress“ ehk me teeme vajalikke suunamuutuseid jooksvalt ning suuresti lähtudes oma sisetundest ja kogemustest. Me ei ole kinni vanades dogmades, et see on aastasadu nii olnud ja peab olema ka nüüd, aga samas ei taha me minna ka kaasa tänapäevase väga liberaalse
Märka last / November 2020
29