Page 28 - Märka last ajakiri - isade eri 2020

võiks saada isa? Kirjelda meile oma isakssaamise protsessi.
Lapsi olen ma peljanud juba väikesest peale☺. Mulle on nad alati tund- unud sellised pisikesed ja õrnad olendid, kes lähevad krõpsti katki, kui neid puutuda või veel hullem – sülle võtta. Samuti oli paaniline hirm selle ees, et nad võivad sülest maha kukkuda ja oh seda häda siis.
Murdepunkt minu jaoks oli oma esimeste laste sünnihetk. Tõsi, juures ma küll kahjuks ise viibida ei saanud, aga sellest hoolimata võisin nad võtta oma rinnale suht kohe peale keisrilõiget. Annika oli hetkel veel operatsioonilaual ning mina sain nendega esimese nahk-naha kontakti. See emotsioon oli tollel hetkel nii võimas, et kogu senine hirm ununes ning asendus sooja õnnetundega, mis voolas laiali üle terve keha.
Loomulikult polnud see veel isakssaamine. Isakssaamine tuleb ajaga. Paberil olev tiitel „isa“ tekib jah koos lapse sünniga, aga see ei tähen- da veel Isa suure algustähega. Minu isakssaamine on olnud väga pikk protsess, mis tegelikult kestab siiani. Iga päev saan
ma oma laste kohta midagi uut teada, õpin lisaks ka teistelt inimestelt ja suudan oma lapsi
aina paremini mõista. Ehk ma leian, et ei
olemas sellist valmisprodukti nagu isa
– ta kasvab ja areneb läbi aja nagu kõik muu siin maailmas.
Osana isaks kasvamise prot- sessis olen õppinud maail- ma aduma läbi väikeste inimeste silmade: näha kõike nende vaatenur-
gast on nii tore nagu reis tagasi omaenda lapsepõlve ning mälestustesse. Kõige parem tunne maail- mas on saada oma lapselt kallistus koos lausega: „Ma
28
Märka last / November 2020
Kaarel (43), Annika (45), Anna-Liisa (11), Emma-Lotta (11), Lenna-Riin (10), Nora Miia (6), Mona Sofia (6). Foto: erakogu