Page 19 - Märka last ajakiri - sügis 2021

Tähelepanekuid kiusamisest
lasteraamatuis Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Kunst sünnib konkreetsel ajahetkel kindlas ühiskon- dlikus ruumis. Nii kajastuvad kirjanduses, sealhulgas ka lasteraamatutes, paljud kaasaja probleemid. See, kuidas lastekirjanduses mingit teemat kajastatakse, sõltub olulisel määral sellest, mil kombel suhtutakse teemasse ühiskonnas laiemalt, mida sellest arvatakse ning milliseid strateegiaid sellega toimetulekuks rakendatakse. Kirjandus on justkui liivakast, turvaline keskkond, kus tekkimis- potentsiaaliga situatsioone ja nende lahendamise võimalusi läbi
mängida.
Mudilastele ja algklassilastele mõeldud raamatutes kasutatakse kiusamist käsitledes sageli fantaasia abi. Meenutagem kasvõi mui- nasjutte Tuhkatriinust ja inetust pardipojast. Tänapäeva autoriteostes esinevad tegelastena tihti loomad või fantaasiaolendid. See võimaldab jätta valimata tegelase soo ja vanuse ning pehmendada olukorra jul- must, samas siiski empaatiatunnet kasvatades. Nii näiteks kohtame Ville Hytöse pildiraamatus „Eesliköhv köösliahv“ erinevaid loomi, alates eeslist ja ahvist ning lõpetades kaelkirjaku ja huulkalaga. Iga loom on isemoodi ja just selle pärast on kõik ühtemoodi, tõdetakse teose lõpus. Katri Kirkkopelto Molli ja Popi lugudes on tegelasteks küll fantaa- siaolendid, kuid olukorrad tagasi viidavad nüüdisaja lasteaiaolustikku.
Lisaks loomade ja fantaasiaolendite kasutamisele on kiusamist sageli kajastatud ka maagilise realismi võtmes. See kujutab endast rohkete fantaasiaelementide lisamist muidu realistlikku teosesse või teatud isiksuseomaduste äärmuseni viimist. Roald Dahli „Matildas“ näiteks on tegemist erakordselt kurja ja julma koolidirektoriga, kelle hirmuvalit- suse all õpilased elama peavad.
Märka last / sügis 2021
19