Page 15 - Märka last ajakiri - mai 2021

välimuse või iseloomu pärast.
Viimaste aastate uuringud aga näitavad kiusamise tegelikke põhjuseid. Selgub, et kiusamine ei tule- negi lapse konkreetsest isikust. See oleneb hoopis lasterühma seesmisest suhtlemiskultuurist.
Inimestena oleme me alati üksteist vajanud - kauges minevikus ellujäämiseks, tänapäeval kindlustunde pärast kuhugi kuuluda. Sotsiaalsed olukorrad kujundavad meie isiksust ja määrat- levad identiteedi. Seepärast võib kogukonnast väljatõrjutus mõjuda hävitavalt.
Kiusamine on tihedalt seotud vajadusega kuulu- da kogukonda. Kahtlemine, kas meie kuuluvust rühma aktsepteeritakse, tekitab ebamugavustun- net. Üks võimalus selle tunde leevendamiseks on alternatiivse kogukonna, uue rühma loomine, mille liikmeid seob kiusamine. Teisisõnu saab kiusamine sageli alguse hirmust üksijäämise ees.
Kellest saab järgmine ohver või kiusa- ja?
Vähese turvatundega rühmades jääb vajaka sal- livusest. Igaüks on kaaslaste valvsa pilgu all. Sellest, kes kasti piiridest üle astub, võib saada järgmine ohver ehk kiusatav.
Hirmust saada ise järgmiseks ohvriks muutuvad paljud inimesed kiusamise passiivseteks pealt- vaatajateks, ehkki nad saavad aru, et toimuv on ebaõiglane, väär. Teisisõnu ei ole lasterühmas toimuva kiusamise põhjustajaks ainult mõned konkreetsed lapsed. Seda, kellest saab kiusaja ja kellest ohver, pole võimalik ette näha. Kõik sõltub konkreetsest lasterühmast.
Märka last / mai 2021
15