Page 20 - Märka last ajakiri - isade eri 2020

saimegi endale need väheke isemoodi „kaksikud“.
Mina olen sotsiaaltööd õppides kohanud kahjuks ka lugusid lastest, kus tõdeti, et armastusest uues peres ei piisanud. Mõni laps on nii katki, et tema kaitsemehhanismist tulenev käitumine iseenda ja teistega võtab kasuperelt vahel kogu mõistuse ja jõu. Kuidas teil õnnestus siduda sünnipere ja kasupere ühtseks ter- vikuks?
Tõsi ta on: „ultraheli“ ei näita kaugeltki kõike. Laps, kes ei kasva mista- hes põhjusel oma vanemate või vanemaga, on enamasti juba läbi elanud midagi traumeerivat.
Käitumisega oli ka meil palju raskusi. Kui vanem õde sai endale väikse mängukaaslase, siis vanemad vennad, kes enne ikka poisilikult omava- hel kaklesid, leidsid enda kõrvalt järsku poisi, kellega arvestamine piiras nende senist vabadust. Arvutiaega jäi vähemaks ja nüüd pidid nad olema kellelegi eeskujuks.
Pingeid ja probleeme oli ikka, aga et vanemad lapsed olid peres juba olemas, aitas paljusid asju loomulikult võtta. Ning mingid asjad vastu- pidiselt olid väljakutseks just seetõttu, et uus laps ei olnud peres ainus.
Arvan, et meil aitas tasakaalu hoida pere ühtsus, lähedaste toetus ja Jumala arm.
Kui tihti te tundside, et ei saa lapsevanematena hakkama? Et mõistus ja jõud on otsas ning enam ei oska, ei taha, ei suuda?
Seda tuli ikka ette. Ma ei ole kindlasti uhke selle üle, aga kohati kaht- lesin väga tõsiselt, kas üks neist kahest ikka sobib meie perre. Hakkama me vahel ei saanudki ega teadnud ka, mida teha. Ometi – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ju ikka saab.
Abitusetunne ei seondu ainult konfliktsete teemadega, vaid ka asjaolude ning võimalustega, mis meil siis kas olid või puudusid. Näiteks mõist- sime juba ammu, kui tähtis oli uutele lastele kanda meiega ühist pere- konnanime. Kahjuks aga – erinevalt lapsendamisest – eestkoste puhul perekonnanime muutmist ei lubata. Kuigi põhjused võivad selleks olla
20
Märka last / November 2020