Page 15 - Märka last veebruar 2023

igapäevaelus loomulikuna olemas olnud. Neil polegi kogemust, milline on elu ilma interneti ja nutitelefonita. Digielu on nende jaoks sama normaalne nagu meid ümbritsev õhk. Hingates me ei mõtle, et nüüd hingame õhku. Lapsevanematel on aga väga oluline pidada meeles, et lapsed ei ole digipädevad pelgalt oma sünniaasta tõttu. Nad
vajavad sotsialiseerimist digimaailma võludesse ja valudesse ning vanemlikku hoolt ja juhatust seal täpselt samamoodi nagu muudes eluvaldkondades. Digipädevus ei tähenda ainult oskust digivahendeid tehniliselt kasutada (puutetundlikul ekraanil navigeerimisega saab hakkama aastane lapski) ning internetisisu ja ohtusid veebiavarustes kriitiliselt hinnata (mis on juba n-ö edasijõudnute tase). Aina enam rõhutatakse digipädevuse psühhosotsiaalset poolt – enesetõhusust, ajajuhtimist, emotsioonide
reguleerimist.
Reeglid digivahendite kasutamiseks on mõistlik luua üheskoos
Digivahendite kasutamiseks pere igapäevaelus on mõistlik luua kokkulepped. Eesti peredes näeme, et vanemad kipuvad selliseid asju otsustama laste eest, mitte nendega koos. Lisaks ei arva vanemad alati, et kokkulepped peaksid puudutama ka neid endid. Last on kindlasti vaja aktiivselt kaasata tema (digi) elu üle otsustamisse, arutada sellega seotud asjad läbi ja põhjendada otsuseid. See aitab vähendada tarbetuid konflikte. Lisaks peaksid peres kehtima kokkulepped ja reeglid ka vanemate endi suhtes, kes oma digitegemistes ei ole pahatihti lastele sugugi heaks eeskujuks. Seda tunnistasid DigiGeni pereintervjuudes nii vanemad ise, kui märkisid ära ka lapsed. Lapsevanemad „unustavad“ ennast ekraani külge, ütlevad, et kohe-kohe (tulen sinuga mängima), aga seda kohe-kohe ei saabu kunagi. Või siis digivahendite kasutamine autoroolis olles – sageli on just lapsed need, kes vanemaid korrale kutsuvad. Lapsevanematel oleks vaja rohkem
peeglisse vaadata ja iseenda digihügieeniga tegeleda.
Märka Last / veebruar 2023
15