Page 29 - Märka last veebruar 2022
P. 29

   4 sammu märkamiseks ja sekkumiseks õpetajale
Märka:
Laps tõmbub eemale nii sõpradest kui täiskasvanutest
Lapse käitumine muutub tundmatuseni ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agres- siivseks
Laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes ja kõrgenenud valvsusega
      1. samm – räägi lapsega
Sekku:
2. samm – räägi lapsevanemaga
Mõtle vestlus eelnevalt läbi, mis on selle eesmärk, miks lapsega räägid. Vestle lapsega omavahel olles ja väljenda vestlusel enda tundeid ja märkamisi
(nt muret käitumise või toimetuleku pärast). Oluline on luua lapsega hooliv ja usalduslik suhe, selleks on abiks lapse huvide või koolivälise elu vastu huvi üles näitamine. Püüa mõista, mis lapse elus toimub, mida ta mõtleb. Arvesta, et vaimse tervise teemad võivad valmistada piinlikkust, seetõttu tuleb võtta nende käsitlemisel eriti julgustav, lugupidav ning tundlik hoiak. Tüüpiliselt saab eesmärgiks olla probleemi määratlemine ning vajadusel edasise abi otsimise soodustamine. Arvesta, et vahel ongi eesmärgiks märkamine ja küsimine. Kui tegemist ei ole otsese ohuga, peame austama noore inimese õigust vaikida. Isegi kui noor ei soovi vastata ja lähemalt rääkida, on küsimine ja rääkimise võima- luse pakkumine väga oluline ning võib positiivsele muutusele kaasa aidata.
Küsi, kuidas Sina saaksid õpilast toetada ja anna teada, millised võimalused on sul abiks olla.
Anna noorele teada, kui sul ei ole võimalik saadud infot ainult enda teada jätta. Need on juhud, kus noor vajab teiste spetsialistide abi. Sa võid saladuseks jätta detailid ja üksikasjad, kuid kui selgub, et
noor inimene on ohus, siis tuleb sellest asjassepuutuvatele inimestele teada anda.
Kasuta vestluse läbiviimiseks järgnevat 5-minuti vestluse näidist!
Kasuta samu põhimõtteid, mis kehtivad vestlusel noorega. Eriti pea silmas eesmärki: selleks on enamasti koostöösuhte loomine lapse aitamiseks.
3. samm – räägi kooli tugispetsialistiga
Kui vestlusest lapse ja lapsevanemaga selgub, et laps vajab rohkem abi või kui olukord tundub üksi otsustamiseks liiga keerukas, räägi kooli tugispetsialisti või haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerijaga.
Tugispetsialistiga saab arutada olukorda, vahetada mõtteid, muret jagada ja saada ka ise tuge. Koostöös tugispetsialistiga saab teha konkreetsema plaani lapse toetamiseks. Kui koolis ja kohalikus omavalitsuses ei ole tugispetsialiste, pöördu maakonna Rajaleidja keskusesse.
4. samm – kui abi pole koolisiseselt saanud, võta ühendust Rajaleidja keskusega
Rajaleidja keskused on igas maakonnas ning õpetajad, tugispetsialistid ja teised haridustöötajad on alati nõustamisele oodatud õppetöö, laste arengu ja käitumisega seotud küsimustes. Näiteks tasub keskuse poole pöörduda, kui muretsete õpilase enesevigastamise pärast või tahaksite teada, kuidas toetada mures ja ärevat last. Keskuse poole pöördudes ei ole vaja lapse andmeid ega vanema nõusolekut. Rajaleidja keskused pakuvad lisaks ka kriisiabi, kui koolis juhtub sMüänrdkamLuas,t m/ viseetbarkuiasrta20b22 tavapärase tegevusega jätkamist.
29














































































   27   28   29   30   31