Page 24 - Märka last juuni 2022

24
Märka Last / juuni 2022
Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
Lapsendamise tulemusel tekib lapsendatava ja lapsendaja vahel lapse ja vanema suhe. Lapsendajal tekivad lapse suhtes seadusest tulenevad vanema õigused ja kohustused, sh kohustus lapse eest igakülgselt hoolitseda, teda kasvatada, last üleval pidada ja otsustada lapsega seotud asju. Lapsel tekib muu hulgas õigus olla oma mõlema vanema poolt armastatud ja hoolitsetud ning omada mõlema vanemaga isiklikke suhteid. Seetõttu on äärmiselt oluline, et lapsendamise otsus oleks tehtud teadlikult, läbimõeldult ja võttes arvesse kõiki tagajärgi, sh õiguslikke, mida lapsendamine endaga kaasa toob.
Vanema õiguste ja kohustuste täitmine lapsendatava suhtes ei lõpe abikaasade abielu lahutamisega. Lapsest ei ole võimalik lihtsalt loobuda. Lapsendamisega võtab vanem lapse ees eluaegse vastutuse, mistõttu tuleb lapsendamise otsuse tegemisel hoolikalt kaaluda, kas lapsendaja on ikka valmis vanema kohustusi täitma ka siis, kui tema suhe lapse teise vanemaga mistahes põhjusel katkeb.
Kergekäeline peresisene lapsendamine ei ole lapse
huvides. Seda isegi siis, kui lapsendaja mingil perioodil osaleb lapse kasvatamises ja täidab vanema rolli. Lapsele on üldjuhul oluline tagada stabiilsus. Seetõttu ei ole lapse huvidega kooskõlas olukord, kus hetkeemotsiooni ajendil otsustakse laps peresiseselt lapsendada ning hiljem, kui suhe puruneb, lapsest loobutakse. Ühtlasi ei võimalda seda kehtiv perekonnaseadus.
Lapsendamist saab erandlikel asjaoludel tunnistada kehtetuks PKS -des 166-170 sätestatud korras. Lapsendamise saab kehtetuks tunnistada üksnes kohus. PKS 166 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta.
Lapsendamine on toimunud lapsendaja avalduseta juhul, mil isiku nõusolek lapsendamiseks oli puudulik otsusevõimetuse, piiratud teovõime, õiguslikest tagajärgedest ebaadekvaatse arusaamise, pettuse, ähvarduse või nõusoleku enneaegsuse tõttu. Kohus ei tunnista lapsendamist kehtetuks, kui see kahjustab oluliselt lapse huve (PKS 167 lg 5).